Naissaare asustamine

Üks varasemaid Naissaare mainimisi pärineb 1075. aastast Terra Feminarumi nime all. Võib arvata, et kui külastajad saarel maabusid, kohtasid nad vaid naisi, kes ilmselt halva keeleoskuse tõttu ei osanud selgitada, et mehed on merel kala püüdmas või jahil ja nii jäi saarele külge nimi Naiste saar. 

Järgnevate sajandite jooksul - Taani, Saksa ordu ja Rootsi ajal kohtab Naissaare nime ürikutes ja on teada, et kõigi nende sajandite jooksul on olnud saarel elanikke, kuid pole teada, mis keelt nad kõnelesid. Neid mainitakse kompanii ja saareinimeste nime all hobusekasvatajate ja metsatöölistena. 

Põhjasõja järel ja pärast katku 1710.-1711. aastal polnud saarel palju elanikke ja 1734. aastal tühjendati saar tsiviilelanikest. 

Uus aeg saare ajaloos algas 1748. aastal, kui järgemisi said loa saarele elama asumiseks kõikide tänaste saare põlisperekondade eelkäijad. Saare põlistele peredele on paigaldatud mälestuskivi Naissaare kalmistul. 

Esimestena said loa elama asuda 1748. aastal vennad Hoemannid - Neeruti mõisa kaks vaba talupoega, kes kanti kirikuraamatusse Rootsi tragunitena. (Hoemanni nimi vajus pärast meessoost liikmete surma unustusse, kuid veri kandus edasi tütarde kaudu).

Samal ajal saabus üks perekond Lõuna-Soomest Kirkkonummist. Üks neist oli Jürgen “Vana-Jüri” Mattssohn. Vana-Jüri järeltulijate hulgas on Bernhard ja Erik Schmidt.

1750. aastal on saarele asunud Lutheri perekonna liikmed Kyrkslätti kihelkonnast Soomest.

1756. aastaks oli saareelanike nimekirja lisandunud Heinrich Holm Osmussaarelt, kes pärines samuti Kyrkslättist, Soomest.

1766 saabusid Vormsilt Mattias Berg ja Hans Rosenörn, kes olid teeninud Peterburis Holsteini ihukaitserügemendis ning pärast selle laiali saatmist peatusid Vormsi paruni Stackelbergi juures, keda varasemast tundsid. 

1770ndate keskel saabus Hiiumaalt Kärdlast kolm õde-venda Jürgensonid.

18. sajandi lõpul tulid Osmussaarelt Adam Hansson Marckus ja Adami vend Anders Ambrosson. Samal ajal oli tulnud Hans Rosenörni teenistusse sulaseks mandrilt Valklast pärit Heinrich Matsohn.

1811. aasta hingeloendis on kirjas Tallinnast tulnud Joseph Berendsohn ning 1816. aastal on lisandunud Saksa soldat Johann Kühn.  

Nii olid 19. sajandi esimesteks kümnenditeks end saarel sisse seadnud kõikide Naissaare põliste perekondade esindajad.  

Järgmise sajandi jooksul perekonnad “segunesid” abielude kaudu. Mõne nime puhul juhtus ka seda, et pärast nimekandjate surma võtsid teise pere liikmed selle “vabaks jäänud” nime endale uueks perenimeks. Nimi Freiberg aga sai alguse sellest, et üks Jürgensonide järeltulija lihtsalt leidis, et Jürgensone on liialt palju ja võttis endale uue nime. Nime Schmidt võtsid endale Jürgen “Vana-Jüri” Mattsohni järeltulijad, et toonitada talu juurde kuuluvat sepikoda ja sepatööoskusi.   

Kasutatud on Erik Schmidti koostatud uurimistööd “Naissaare põlised perekonnad” Tallinn 1995.a.