Salakaubavedajad

Margit Rosen Norlin


Kohe pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal algas salaviinavedu. Need, kel oli hea paat, kaastöötajad ning sidemeid, võisid salaviina peal hästi ära elada.


Naissaarlased olid selleks kiiresti valmis ning mõned said erinevate paatide kaasosanikeks. Ametlikult viidi Soome kartulit, kuid pardal oli ka kartul töödeldud kujul. Äri algas sõja ajal. Tasumine käis siis Vene kuldmüntidega, kuid meeste arvates oli müntidega raske tegeleda. Nad vahetasid kuldmündid paberraha vastu, need aga kaotasid 1917. aasta revolutsiooni ajal oma väärtuse.


Edgar Freiberg, s 1906, sai 1920.aastal paadi Render kaasosanikuks ning tegeles salakaubaveoga pikka aega. 90-aastaselt jutustas ta oma elus ning ütles:”Teised töötsid, kuid mina teenisin raha.” Mõnikord äri ei õnnestunud, mehed pandi vangi ning paadid konfiskeeriti. Ühel korral määrati Edgar ja Harald Holmile (1896-1966) rahatrahv. Kui trahvimaksmise aeg kätte jõudis, ütles Harald, et raha tal ei ole ning et ta maksab hiljem. Edgar maksis kogu summa, kuid Haraldilt ta raha kunagi ei saanud.


1937.-1939. aastani oli Naissaarel Riks ja Rita Bertelsoni juures kalurisulaseks Järve-Leo Prangli saarelt. Leo jutustas, et tema vanaisa oli Esimese maailmasõja ajal viinud salapiiritust Soome. Peale Leo vanaisa oli paadis teisigi mehi ning nende hulgas üks, keda hüüti Juudiks. See hoolitses kontaktide ja kassa eest. Mõned naissaarlased tegid temast pilkelaulu, Juudile see ei meeldinud, ta läks maale ja levitas salakaubaveost lugusid. Mehed läksid vangi ning Leo vanaisa võttis kassamajanduse üle. Ka see ei parandanud asja, sest vanaisa kaotas kord terve mündikassa mere. Pärast seda sündmust muutus ta väga mõtlikuks ning läks “segaseks”, jutustas Järve-Leo.


1933. aasta sügisel nähti Naissaarest lääne pool triivivat ja põlevat mootorpaati. Kolm meest, kes seda märkasid, otsustasid oma kalapaadiga hädalisi aidata. Vennad Leander (1983-1965) ja Leonhard (1889-19519 ja Leanderi poeg Gottfrid, s 1917 sõitsid appi. Hädas olevas paadis oli kolm soomlast: üks surnud ja kaks vigastatud, Neil oli põletushaavu ning nad viidi Tallinna haiglasse. Soomlased olid vedanud salapiiritust ning mootor oli rikki läinud. Hädas ammutanud nad abi kaasasolnud piiritusest. Tuli süüdanud paadi ning suitsu olnud näha Naissaarele.

Leander Roseni perekonnale kuulub Soome president Svinhufvudi allkirjaga diplom, milles tänatakse elupäästmise eest. Lisaks diplomile on ka medal.


Tekst on Margit Rosen Norlini raamatust "Naissaare lood"