Keskrada

11 km

Viimati muudetud: 10.03.21

KESKRADA, vt ka RMK lehelt


Rada tutvustab Naissaare looduslikke vaatamisväärsuseid. See saab alguse  Naissaare telkimisalalt ja kulgeb esmalt põhja poole läbides Taani kuninga aia. Põhjakülast suundub rada mööda metsasihti lääne poole Kunila mäeni, mis on Naissaare kõrgeim mägi. Sealt keerab rada tagasi lõuna poole, teeb ringi miiniladudes ja suundub tagasi telkimisalale. 


Rada on tähistatud valge-roheline-valge märgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades. 


1. Luitemännik

Kitsas luitevöönd, kus kasvavad rohke samblikurindega nõmmemännikud. Sammaldest on valitsevaks liivhärmik, samblikest poro- ja põdrasamblikud.


2. Taani kuninga aed, hilisem nimi Lehtmetsa

Ebaühtlase täiusega salumets, mida varasematel aegadel kasutati heinamaana ja külasimmanite pidamise kohana. Erineb teistest saare metsadest rikkaliku alustaimestiku poolest. Lõunaosas asub kaitsealune Lehtmetsa rändrahn (10,3 x 7,4 x 3,3 m; ü = 30,8 m). Taani kuninga aia nimega seotud legendidest ühe järgi olevat Taani kuningas saatnud saarele elama halbade eluviiside pärast oma tütre.


3. Põhjaküla ehk Tagaküla

Saare idarannikul asuva küla hooned ei olnud vene vägede lahkudes säilinud. Tänaseks on taastatud 2 talu, millest ühes kasvatatakse lambaid. Ühe taluaseme juures kasvab isekülvist tärganud kidur murelisalu.


4. Kunila mägi

Kunila mäel kasvanud kõrge männik oli vanasti tähtis laevasõidutähis. Ranniku ja saarte siluette ei lubatud siis muuta. Sellest tulenesid ka paljude rannikumetsade raiekeelud. Soov säilitada Kunila mets oli kindlasti üks põhjus, miks 1297. aastal metsaraie saarel täielikult keelati. Krimmi sõja käigus 1854. aastal põletati maha Kunila mäel kasvanud kõrge männik. Praegu kasvab Kunila mäel madal nõmmemännik. Vt ka Militaarrada punkt 10.


5. Kunila soo

Üks enam kui kolmekümnest Naissaare soolapist. Saare sood on Eesti põhjapoolseimad, mille areng on kestnud ligi 5000 aastat. Valitsevad on siirdesood, kus turbakihi paksus on ligi 2 m.


6. Palumets

Naissaare pindalast on metsaga kaetud ca 85%, valitsevaks metsatüübiks on hõreda alustaimestikuga palumännikud. Tüüpilisteks liikideks on pohl, mustikas, kanarbik jt. Kohati katab maapinda lausaline samblavaip.  


7. Suured mäed

Liivaluited, mis asuvad saare keskosas ja mille kõrgus küünib 27 m-ni, on tuntud Suurte mägedena. Nende kuju muudeti Peetre Suure merekindluse rajamise käigus, kui siia planeeriti nn troonipärija Aleksei patarei ehitust. Lõunapoolse luite juures asuvad umbes meetri kõrgused ristkülikukujulised kivikamakatest riidad, mis on laotud sõjavangide ja Pihkvast toodud abitööjõu poolt patarei ehitamise tarbeks.


8. Põlendikukivi

Kaitsealune rändrahn (9,8 x 6,7 x 6,0 m; ü = 26,7 m). Rabakivi. Nimi pärineb Krimmi sõja ajast, mil kivi ümbruse mets põles ja kuumusest tekkisid kivisse väikesed praod.


9. Miinilaod

Miinilaod hõlmavad ligi 20 ha, neid ümbritseb mitmekordne traataed. Laod rajati nõukogude armee poolt 1950-ndatel aastatel meremiinide komplekteerimiseks ja hoidmiseks. Miiniladude teenindamiseks rekonstrueeriti raudteesüsteem, rajati tuletõrjedepoo jne.