Lõunarada

LÕUNARADA, vt ka RMK lehelt

Naissaare lõunarada on tuntud ka kui kultuurirada, läbides Männiku küla ja Lõunaküla. Raja äärde jääb ka Naissaare kirik, surnuaed ja kabel. Samuti läheb rada mööda Sepa talust, kus sündis ja kasvas kuulus optik Bernhard Schmidt.

Rada kulgeb suures osas mööda teid ja seda on võimalik läbida ka jalgrattaga. 

Rada on tähistatud valge-sini-valge värvimärgistusega puudel ja viitadega keeramiskohtades. 

1. Noodamajarand

Piki Noodamajaranda on jälgitavad rannaastangut purustavad merelised abrasiooniprotsessid. Noodaga püüti siin kalu kuni 1890-ndate aastateni. Nelja pere peale olid loodud noodaseltsid. Igal seltsil oli oma noodamaja. Rannale nime andnud võrgukuurid on hävinud.

2. Hülkari, ka Hülgekari

Meri ja tuul kuhjavad rannavallidesse uut liiva, mille kinnistab taimestik. Hülkari oli parim paik hüljeste küttimiseks. Krimmi sõja ajal rajati luitestunud rannavallide taha skorbuuti surnud prantsuse meremeestele väike kalmistu. Hülkari otsa juures asuvad saare parimad supelrannad.

3. Eesti patarei nr 4

Patarei projekteeriti 1911. aastal esialgselt ajutisena aga ehitati ümber alaliseks, kandes numbrit 5. Õhiti osaliselt 1918. aastal ja taastati Eesti Vabariigi ajal ning nimetati Eesti patareiks nr 4. Patarei õhiti taas 1941. aastal. Praeguseks on positsioon kattunud  võsa ja metsaga.

4. Männiku küla

Küla kujunes 1950-ndatel aastatel tüüpilise nõukogude armee kasarmulinnakuna. Sadamaga ühendab küla kitsarööpmeline raudtee. Kunagi oli raudtee pikkus 37,7 km. Külas paikneb ka üks saare suurtest rändrahnudest – Männiku kivi.

5. Lõunaküla, ka Suurküla

Kunagine saare suurim ja tähtsaim rootsi-eesti segaelanikkonnaga küla. Vallikari (rootsi k Vallkarel) ja Kiinikari (rootsi k Kinkarel) vahelises lahesopis paiknes Lõunaküla tähtsaim rajatis – Külasadam.

6. Tähtkants Vallimäel

Peeter Suure poolt planeeritud, kuid alles pärast tema surma vanale rootslaste väikesele muldkantsile ehitatud taevatähte (saksa k Sternschanze) meenutav muldkants kurtiinide, vallikraavide ja raveliinidega. Kindlustuse juurde kuulus ka sadamasild, nn Kantsisild.

7. Kalmistu

Kuigi vana nimi Kapelle viitab muistsele rannakabelile, on tegemist väikese põlistest mändidest varjatud kalmuaiaga. Keskseks mälestiseks on Krimmi sõjas (1854–1855) hukkunud inglise meremeestele 1927. a püstitatud kalmukivi, mis renoveeriti 2000. aastal.

8. Rootsi-Mihkli koguduse abikirik

Praegusele kirikule lähedase kujuga kirikule pandi nurgakivi Maarjapäeval 1853 – Püha Maarja kirik. Kirik valmis juba 1856. aastal, hävis aga I maailmasõjas. Praegusele kirikule pandi nurgakivi 1934. a ja õnnistati sisse 1938. a. Kiriku restaureerimist alustati 1998. aastal.

9. Sepa talu Lõunakülas

Siin sündis 1879. aastal maailmakuulus optik ja teleskoobiehitaja akadeemik Bernhard Woldemar Schmidt, kes lihvis ülimalt täpseid läätsi vaid vasaku käega, kuna oli kaotanud õnnetuses parema labakäe. Praegu kuulub talu Tõnu Kaljustele, kes alustas kontsertide korraldamist vastvalminud Omari küünis 2006. aastal.

10. Laanekuusiku

Tüüpiline kaitsealune erivanuseliste puudega laanekuusik.

11. Miinilaod

Vt Keskrada punkt 9.

12. Suvilate asemed Sinksaarel

19. sajandi lõpul alustati luitemännikus puhkepiirkonna väljaarendamist, jagati välja 19 suvilakrunti ja ehitati valmis esimesedvillad. Rajati väike sadam. Meres on näha Kaevandkividena tuntud rändrahnud.