Põhjarada

10 km

Viimati muudetud: 10.03.21

PÕHJARADA, vaata ka RMK lehelt


Põhjarada on tuntud ka militaarraja nime all. Rada saab alguse Haldja külast ja kulgeb mööda rannikut põhja poole Naissaare põhjatipuni. Sealt liigub rada tagasi lõunapoole mööda läänekallast. Rajale jäävad peaaegu kõik olulisemad Naissaare militaarsed vaatamisväärsused nagu näiteks Eesti patarei nr 5 ja patareid 10A ning 10B.

Rada on tähistatud valge-punane-valge värvimärgistusega puudel ja keeramiskohtades viitadega. 


1. Kasiino

Esimese maailmasõja käigus tekkinud Haldja (varasem Aldia) küla (rahvasuus ka Kasiinoküla) on nime saanud seal asunud ohvitseride kasiino ehk Naissaare komandantuuri järgi. Hoone põles I maailmasõja ajal ja taastati 1924. aastal. Hoone ehitamise aeg ja esialgne otstarve on teadmata. Nõukogude ajal oli kasutusel kasarmu ja staabina.


2. Savikallas

Üle 7 m kõrgune rannaastang, kus paljandub sinakas liivsavi, mida katab enamasti rusukalle.


3. Eesti patarei nr 5

Patarei rajati 1919. aastal, et vajaduse korral hoida tule all Naissaare ja Aegna vahelist ala.


4. Raketibaas

1963. aastal rajatud raketibaasis oli kasutusel parim tolleaegne tehnoloogia, mis nõudis eriti ranget kaitset.


5. Virbi ots (Virbu ots)

Naissaare põhjatipp, kus asub 1960. aastal ehitatud kaheksatahuline 45-meetri kõrgune tuletorn.


6. Patarei nr 9

Monoliitne betoonehitis, mille kummaski otsas olid laskemoonavarjendid ja nende kohal kahe kaheksatollise kahuriga soomustorn.


7. Patarei nr 10A

Ka Peeter Suure patarei – kaks tugevat kahekorruselist soomustornialust, mis olid omavahel ühendatud 200-meetrise liivavalliga. Betoonehitistest valmis ainult põhjapoolne, millele jõuti peale tõsta ka pöörlev soomustorn. Lõunapoolne betoonrajatis suudeti valmis ehitada vaid osaliselt.


8. Patarei nr 10B

Naissaare suurim pöörlev kahurialus. Kahuritoru pikkus oli 14 meetrit. Patarei koosnes kahest suurest betoonehitisest, mis olid omavahel ühendatud liivavalli all kulgeva tunneliga, ja nende vahel asuvast komandopunktist. Siinne komandopunkt oli Peeter Suure merekindluse kõrgeim kaitserajatis: kolme korrusega ja 15 m kõrgune.


9. Nõukogude armee rannakaitse patarei

Patarei rajati peale II maailmasõda, enamus ehitisi asus maa all, maa peal on näha kahurialuseid ja kuulipilduja dzotte. Kaotas oma tähtsuse peale raketibaasi valmimist.


10. Kunila mägi

Liivaluide, mille kõrguseks merepinnalt on mõõdetud 27 – 29,9 meetrit. Naissaare kõrgeim tipp. Tuntud ka kui Taani kuninga mägi või Kuningaaiamägi. Vt ka Keskrada punkt 4.

Kunila mänd – Naissaare vanim puu, ligi 300-aastane mänd.